¨Sinuhe, egiptlane¨ on üks minu lemmikutest, ¨Karina Mansdotter¨ ei olnud pooltki nii paeluv. Huvitav killuke ajaloost ja sellega asi minu jaoks piirdus. Peategelased ei äratanud miskipärast sümpaatiat, isegi mitte oma kuningat koeralikult armastav Karina.
Haarav, seda enam, et tõestisündinud. Ei ole eriliselt raputav raamat, aga südantliigutav, ilus armastuslugu ja mõnus lugeda. Samas mingiks kergeks kirjanduseks ka ei liigitu, juuditeema ikka väga õõvastav. Ikka ja jälle hämmastab mind inimese elujanu, tema vastupidavus ja kohandumisvõime.
