Olavi Ruitlane ¨Naine¨

Minu esimene kirjanduslik kokkupuude Ruitlasega. Mõnus meelelahutus. Nagu loeks Jan Uuspõllu monolavastuse teksti ja pealkirigi selleks sobiv. Vaimukas ühe päeva lugemine, aga väga ei puudutanud. Mingi negatiivne hingus oli sellel raamatul, jättis mõru maitse suhu. Ei tea, kas see oli kirjaniku isiklik vimm, mis tekstist läbi kumas, või midagi muud. ¨Kroonu¨ ja ¨Vee peal¨ ootavad lugemist.

3,5/5

Tõnu Õnnepalu ¨Kevad ja suvi ja¨

Lugemispäeviku esimene sissekanne. Õnnepalu on üks minu lemmikuid, aga nüüd pean muljet temast hakkama ümber hindama, ¨Mandala¨, ¨Flandria päevik¨, ¨Piiririik¨ ei olnud nii melanhoolsed ja käegalöövad. Ärritas, et 40-ndates mees end vanaks peab (niikuinii on väga vähe elada jäänud, olengi vana, olen juba tegelikult surnud, tunnen enda juures lagunemise lehka), elab mälestustes (millest enamus näib teda piinavat), arvab, et kõik on juba kogetud ja elu läbi. Ta ju lausa ootab surma (ootan, et elu mööduks; olla surnud, oh, olla surnud!)!

Meeldis Õnnepalu seotus loodusega, tema maalähedus. Raamatus on ilusaid ja helgeid kohti ju küll, aga vist jääb pigem meelde tuul, vihm, üksildus, surm... hingevalu, millele ainult kehaline töö tröösti ja unustust pakub. Kokkuvõttes meeldis, paar päeva pärast lõpetamist juba sirvisin uuesti üle. Pani mõtlema ja olen siiani loetu lummuses. Jäin kahtlema, kas see esimene sünge mulje peab ikka paika. Ja tõesti, ülelugedes ei tundunudki päevik enam NII tumedates toonides.

Suur tahtmine on Õnnepalu teisi raamatuid ka lugeda, neid, mis veel lugemata, ja temas selgusele jõuda.


...

Tagasi ei saa mitte midagi.
Mitte midagi, sest neid asju, mis olid,
pole enam kuskil.
Lappan vanu unistusi:
nende väärtus on null.
Riiki, mis selle raha välja lasi,
pole ammu enam.
Üritan unistada uusi,
aga inflatsioon on nii kiire,
et ei jõua.

...

Kurbus on nagu katlakivi,
mis ajapikku hinge sadeneb,
ühel päeval on see korp nii paks,
et vaatad: sellest enam lahti ei saa.
Parem see nõu minema visata.

...

Vihmane ja hall pühapäev. Hea
vaheaeg kohustuses olla õnnelik,
kasvõi natukenegi. Täna ei pidanud.
Võis terve päeva lugeda igavat raamatut
Belgiast.

...

Ilus ja tark on lihtsalt ilusam vaadata
ja kuulata kui kole ja loll,
muidu pole neil suurt vahet midagi.
Elu on kummalegi ühe kallis.

...

Kui palju kergem oleks elada,
kui me ütleksime, mida peame õigeks,
mitte seda, mida peame targemaks.