Minu esimene kirjanduslik kokkupuude Ruitlasega. Mõnus meelelahutus. Nagu loeks Jan Uuspõllu monolavastuse teksti ja pealkirigi selleks sobiv. Vaimukas ühe päeva lugemine, aga väga ei puudutanud. Mingi negatiivne hingus oli sellel raamatul, jättis mõru maitse suhu. Ei tea, kas see oli kirjaniku isiklik vimm, mis tekstist läbi kumas, või midagi muud. ¨Kroonu¨ ja ¨Vee peal¨ ootavad lugemist.
3,5/5
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar