Tommi Kinnunen ¨Nelja tee rist¨

Läks väga hinge, kuigi oli surmmasendav, ei ühtki lootusekiirt. Mitu päeva oli tunne, et taevas litsub vastu maad.

...

Ta teab, et käib edaspidigi sealt postkontorist kirju toomas, läheb seal platsil liinibussi peale, ja ta teab, et ei vahetaks mitte millegi muu vastu neid ainsaid lühikesi õnnehetki, mis tal on õnnestunud elus leida. lk 214

...

Onni vaatab magavat naist ja mõtleb, kuidas too kunagi ei kurda. /.../ Kunagi ei vihjata kellegi ebaõnnestumisele ja tagasilööke ei võeta isegi pere keskel jutuks. Kuna kellegi koormat ei jagata ning raskustest kõvasti ei räägita, pole võimalik neile lahendusi leida. lk 216

4,5/5