Meenutas ¨Viienäput¨: sama ajastu, samamoodi jutustajaks laps, aga ¨Viienäput¨ oli kuidagi ladusam lugeda, ¨Seitsmenda rahukevadega¨ pidin rohkem keskenduma, et mõtted uitama ei läheks. Sellegipoolest meeldis ka see raamat väga, lapse vaatenurk lihtsalt on nii huvitav.
5/5
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar